Tsirguliina Kooli sisehindamise kord

Viimati uuendatud: Teisipäev, 28 Märts 2023 09:19 | Prindi | Klikke: 5090

Kehtestatud

Dir kk 31.08.2018 nr 1-4/23

Tsirguliina kooli sisehindamise kord

1. Üldsätted

1.1. Käesolev dokument reguleerib sisehindamise läbiviimise korda Tsirguliina Koolis (edaspidi koolis) ning sätestab kooli tegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid ja mõõdikud.

1.2. Sisehindamise läbiviimise korra koostamise aluseks on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 78 lõige 1 ja Lastekaitseseaduse § 37 lõige 1.

1.3. Kooli sisehindamise läbiviimise korra kehtestab kooli direktor esitades selle eelnevalt arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule.

2. Sisehindamine

2.1. Sisehindamise eesmärk on:

2.1.1. tagada õpilaste arengut toetavad tingimused;

2.1.2. tagada kooli järjepidev arendamine, selgitades välja kooli tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava tegevuskava;

2.1.3. võimaldada kooli personalil saada ülevaade koolist kui süsteemist, mis kindlustab igale struktuuriüksusele ja üksikindiviidile võimaluse eneseanalüüsi käigus selgelt määratleda oma roll kooli arendustegevuses;

2.1.4. teadlikult ja kollektiivselt võtta vastu vajalikke juhtimisotsuseid koolis kui organisatsioonis tervikuna s.h. õppe-kasvatustegevuses;

2.2. Sisehindamisel analüüsitakse kooli õppe- ja kasvatustegevust, seda toetavaid tegevusi, kooli juhtimist, lapse õiguste ning heaolu tagamist ning hinnatakse nende tegevuste tulemuslikkust.

2.3. Sisehindamise objektideks on kooli tegevusvaldkonnad, süsteemid, protsessid, protseduurid, ressursid, struktuurid, tegevused, suhted, tegevusnäitajad, tulemused, mille hindamisel saavad kaasa rääkida kõik kooli liikmed ja huvigrupid.

2.4. Rõhuasetus on protsesside, mitte isiku hindamisel.

2.5. Sisehindamine kui protsess hõlmab kahte tahku:

2.5.1. info kogumist vaadeldava objekti kohta (objektiivne aspekt)

2.5.2. kogutud informatsioonile tähenduse/väärtuse omistamist (subjektiivne aspekt). Tähenduse omistamisel lähtutakse koolis heakskiidetud väärtustest, visioonist, missioonist ja eesmärkidest.

2.6. Sisehindamise käigus kogutakse ja analüüsitakse andmeid nii kvalitatiivsete kui ka kvantitatiivsete meetodite komplekssel rakendamisel:

2.6.1. võrdlev analüüs, kus võrreldakse uurimisobjekti arengut ajas või tegevuste vastavust seadusandlusele/kokkuleppele või tulemuste vastavust esitatud kriteeriumitele.

2.6.2. küsimustikud

2.6.3. hindamisskaalad

2.6.4. vaatlused

2.6.5. intervjuud (arenguvestlus)

2.6.6. meeskonna-, rühmatööd ja seminarid

2.6.7. tööaruannete ja aastaaruannete võrdlev- ja kontentanalüüs

2.7. Iga õppeaasta lõpus koostatakse aasta eesmärkide täitmist ja saavutatud tulemusi ning vajakajäämisi kajastav aastaaruanne.

2.8. Sisehindamise aruanne koostatakse vähemalt üks kord arengukava kehtivuse perioodi jooksul.

2.9. Kooli sisehindamine hõlmab enesehindamist ja sisekontrolli.

3. Enesehindamine

3.1. Enesehindamine on pidev protsess, milles õppeasutuse personal jälgib ning analüüsib süstemaatiliselt oma tegevust õppeasutuse juhtimis- ja õppe-kasvatustöö protsessides, hinnates oma töö tulemusi.

3.2. Enesehindamist teostavad kõik kooli liikmed – juhtkond, õpetajad, abipersonal, õpilased.

3.3. Enesehindamine oma tegevuse jälgimisena toimub pidevalt andmete kogumisena enesehindaja poolt.

3.4. Enesehindamine oma töö analüüsina on üks kord aastas (kevadel).

3.4.1. Koolitegevuse valdkondade hindamine kajastub koolitegevuse koondaruandes. Protsessi juhib kooli direktor.

3.4.2. Personali enesehindamine kajastub tööaruandes. Protsessi juhivad valdkondade juhid.

3.4.3. Õpilase enesehindamine toimub arenguvestlustena. Protsessi juhivad klassijuhatajad.

3.4.4. Personali enesehindamine toimub arenguvestluste ja tulemusaruannete vahendusel.

3.5. Enesehindamise protsessiloogika põhineb pideva parendamise mudelil, mida tuntakse Demingi rattana: planeeri teosta uuri/kontrolli korrigeeri

3.6. Enesehindamise tulemusi kasutatakse kooli aastaaruande ja sisehindamise aruande koostamisel, kooli tegevusest aruandmisel lastevanemate koosolekul, hoolekogus jm.

4. Sisekontroll

4.1. Sisekontroll on koolisisene kontroll, mis aitab tagada Kooli õiguspärase tegevuse ning ressursside otstarbeka kasutamise.

4.2. Sisekontroll on suunatud sellele, et tööprotsessis esinevad vead ei korduks ning kõrvalekalded saaks korrigeeritud.

4.3. Sisekontrolli teostatakse vastavalt sisekontrolli plaanile, mille kinnitab kooli direktor käskkirjaga.

4.4. Sisekontrolli võtmealad on:

3.4.1 Eesti Vabariigi seaduste täitmine;

3.4.2 kooli õppekava täitmine (õpitulemused);

3.4.3 kooli direktori poolt kehtestatud kordade täitmine;

3.4.4 kooli arengukava ja õppeaasta tegevuskava täitmine;

3.4.5 õppeaasta prioriteetide täitmine;

3.4.6 õppe- ja kasvatusprotsess, õppekorraldus ja meetodid;

3.4.7 kooli personali eripädevusnõuded ja nende arendamine;

3.4.8 huvitegevus;

3.4.9 majandustegevus;

3.4.10 turvalisus.

4.5. Sisekontrolli teostab oma valdkonna eest vastutav isik.

4.5.1. kooli tegevusvaldkondade juhtimine - direktor

4.5.2. õppe-kasvatustegevus – õppejuht

4.5.3. huvitegevus – huvijuht

4.5.4. majandustegevus – majandusjuhataja

4.5.5. infotehnoloogia kasutamine ja info haldamine – IKT spetsialist

4.6. Sisekontrolli tulemused kajastuvad kokkuvõttena aasta koondaruandes.

4.7. Sisekontrolli tulemused on aluseks pedagoogide täiendkoolitusvajaduste määramisel.

5. Sisehindamise läbiviimine

5.1. Tervikliku sisehindamise periood on üks arengukava kehtivuse aeg, kui omaniku või haldusjärelevalve poolt pole määratud teist tähtaega.

5.2. Sisehindamisel lähtutakse kooli sisehindamise kriteeriumidest (lisa 1) ja õppeasutuse tegevusnäitajatest ning kooli arengukavas püstitatud eesmärkidest.

5.3. Sisehindamine viiakse läbi iga õppeaasta lõpus. Selle käigus koostatakse aastaaruanne, mis on aluseks järgmise õppeaasta üldtööplaani koostamisel.

5.4. Tervikliku sisehindamise tulemused vormistatakse sisehindamise aruandena.

5.5. Sisehindamise aruande koostamise etappide läbiviimise aja määrab kooli direktor käskkirjaga juhtkonna ettepanekute alusel. Käskkirjaga kinnitatakse sisehindamise kava, aruande esitamise kuupäev ning määratakse sisehindamist läbi viivad isikud, kaasates vajadusel eksperte.

5.6. Aruannet tutvustatakse Tsirguliina Kooli õppenõukogus, hoolekogus ja kehtestatakse direktori poolt.

Valdkond: Õppe- ja kasvatusprotsess

	Tegevused eesmärgi saavutamiseks	Hindamise meetod	Tulemus ja indikaatorid	Teostajad ja vastutajad
Alavaldkond: Õpilase areng
1.	Strateegilised eesmärgid: · Õpilaste teadmised ja oskused võimaldavad jätkata haridusteed vastavalt õpilase võimetele ja soovidele ning tulla toime ühiskonnas toimuvate muutustega. · Õpilased saavutavad õppekavas määratletud õpitulemused ja üldpädevused. · Haridusliku erivajadustega õpilasi märgatakse ja abistatakse. · Õpilastele antava tagasiside kvaliteeti parandatakse kirjeldava tagasiside rakendamise kaudu.
1.1.	Õpilaste õpioskuste arendamine	Õpilaste tulemuste võrdlemine trimestrihinnete alusel	Õpilaste õpitulemused on paranenud	Õppejuht, klassijuhatajad
1.2.	Õpilastel õpimotivatsiooni säilitamine kogu kooliaja vältel	Rahuloluküsitlused, vestlused	Õpilaste aktiivsus ainetunnis ja klassivälises tegevuses on paranenud	Õppejuht, õpetajad
1.3.	Hindamismeetodite mitmekesistamine	Õpetajate töökavad, rahuloluküsitlused, vestlused	Õpetajate poolt erinevate, õpilase võimeid arvestavate hindamismeetodite kasutamine on suurenenud,	Õppejuht, õpetajad
1.4.	Kujundava hindamise rakendamine	Õpetajate töökavad, küsitlused vestlused	Kujundavat hindamist kasutavate õpetajate arv on suurenenud, kasutatakse enese- ja vastastikhindamist	Õppejuht, õpetajad
1.5.	Käitumise ja hoolsuse kirjeldava hindamise süsteemi täiustamine	Süsteemi toimimise vaatlus ja tagasiside õpetajatelt ja lapsevanematelt	Käitumise ja hoolsuse hindamise süsteem töötab ja lapsevanemale antakse objektiivne tagasiside	Õppejuht, õpetajad
1.6.	Õpilaste tasemetööde ja lõpueksamite tulemuste analüüsimine	EHIS, tasemetööde ja lõpueksamite tulemuste analüüs ja võrdlus	Tasemetööde tulemused on üleriigilise tulemusega võrreldes paranenud	Õppejuht, õpetajad
1.7.	Hariduslike erivajadustega (edaspidi HEV) õpilaste õigeaegne märkamine	Vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused	HEV-õpilased on õigeaegselt märgatud ja nende vajadused kaardistatud.	HEV–koordinaator, õpetajad
1.8.	HEV-õpilastele õpiabi- ja individuaaltundide rakendamine, logopeedilise ja/või eripedagoogilise õpiabi osutamine	Tunniplaan, töökavad, rahuloluküsitlused	Õpilastele on tagatud tema individuaalsusest lähtuvalt võimetekohane õpe ja tugisüsteemid	HEV-koordinaator, õpetajad
1.9.	Koolivälistel ainevõistlustel, olümpiaadidel, konkurssidel osalemine	Võistluste protokollid ja saavutatud tulemused, rahuloluküsitlused	Osalejate suhtarv on suurenenud ja tulemused on paranenud.	Õppejuht, aineõpetajad
Alavaldkond: Õppekava
2.	Strateegilised eesmärgid: · Kooli õppekava on pidevalt kaasajastatud. · Kooli õppekava on selgelt orienteeritud põhikoolile. · Karjääriõppe rolli õppekavas on suurendatud.
2.1.	Uue õpikäsitluse aluspõhimõtete jälgimine	Ainekavade analüüs, vaatlus, vestlused, rahuloluküsitlused	Õpetajad kasutavad uut õpikäsitlust, tunnevad metoodilisi materjale ja rakendavad neid	Õppejuht, õpetajad
2.2.	Õppeainete vaheliste lõimingute rakendamine	Ainekavade ja töökavade analüüs, vaatlus, vestlused	Õppeprotsessis toimub koostöö ainevaldkonna siseselt ja valdkondade väliselt	Õppejuht, õpetajad
2.3.	Kooli õppekavas esitatud väärtuste ja üldpädevuste täitmise jälgimine	Ainekavade ja töökavade analüüs, vaatlus, vestlused, rahuloluküsitlused	Kooliastmete lõpuks on õppekavas toodud pädevused kujundatud	Õppejuht, õpetajad
2.4.	Kooli õppekava ainekavade pidev uuendamine	Õppekava analüüs	Õppekava ainekavad on muudetud vastavalt kehtivale seadusandlusele ja vajadusele	Direktor, õppejuht
2.5.	Liiklus- ja tervisekasvatuse olulisuse suurendamine ainekavades	Ainekavade ja töökavade analüüs, vaatlus, vestlused	Seos liiklus- ja tervisekasvatusega on ainekavades selgelt välja toodud, toimuvad lõimitud üritused	Õppejuht, aineõpetajad
2.6.	Süsteemse karjääriõppe rakendamine	Ainekavade analüüs, vaatlus, vestlused, rahuloluküsitlused	Põhikooli vajadustele vastav karjääriõppe süsteem on rakendatud	Direktor, õppejuht, klassijuhatajad
Alavaldkond: Õppekorraldus ja metoodika
3.	Strateegilised eesmärgid: · Õppetöös kasutatakse uusi ja kaasaegseid õppemeetodeid ning õpetajatevaheline koostöö sujub ning toimib pidevalt. · Koolis rakendatakse „Ettevõtliku kooli“ haridusprogrammi. · Õpetajaid valmistakse ette tööks tuleviku digitaalse infoühiskonna koolis.
3.1.	Tunnitöö aktiivsemaks ja huvitavamaks muutmine	Töökavade analüüs, vaatlus, vestlused, läbiviidud üritused, rahuloluküsitlused	Aineõpetajad kasutavad tunnis aktiivõppemeetodeid (sh külalislektorid); ainetunnid on muutunud õpilastele huvitavamaks	Aineõpetajad, õppejuht
3.2.	Õpilaste kodutööde mahu vähendamine	Töökavade analüüs, e-kool, vaatlus, rahuloluküsitlused	Õpilaste kodutööde maht on vähenenud	Aineõpetajad, õppejuht
3.3.	Igale õpilasele aineõpetuses võimetekohaste, kuid pingutust nõudvate eesmärkide püstitamine	Ainekavade analüüs, vaatlus, vestlused, rahuloluküsitlused	Õpilaste õpimotivatsioon on tõusnud, tunnis ja kodus antud ülesanded on koostatud vastavalt õpilase võimetele	Aineõpetajad, HEV– koordinaator, õppejuht
3.4.	Õpilaste julgustamine arendama endas tahan-suudan-teen eluhoiakut	Vaatlus, vestlused, rahuloluküsitlused	Õpilased oskavad seada eesmärke ja neid ellu viia (sh ühistegevusi korraldades); õpilaste algatusvõime on suurenenud	Õppejuht, õpetajad, ringijuhid
3.5.	Digitaalsete vahendite ja e-õppematerjalide kasutamine õppeprotsessis	Ainekavade ja töökavade analüüs, vaatlus, vestlused, rahuloluküsitlused	Digitaalsete vahendite ja e-õppematerjalide kasutamine on suurenenud	Haridustehnoloog, IT-spetsialist, aineõpetajad
3.6.	Õpetajate digipädevuste arendamine ja vastava tugisüsteemi loomine	Koolituskavad, vaatlus, vestlused, rahuloluküsitlused	Vastavad koolitused on läbi viidud ja süsteem on loodud	Direktor, õppejuht, IT-spetsialist, haridustehnoloog
3.7.	Õpetajate vahelise metoodilise koostöö laiendamine	Koolituskavad, vaatlus, vestlused, rahuloluküsitlused	Ainetevaheline koostöö teemade õppimisel on paranenud; planeeritakse mõne aine tunde koos	Õppejuht ja õpetajad
3.8.	Õpilastes vastutustunde ning eneseanalüüsi- ja meeskonnatöö oskuste arendamine	Vaatlus, vestlused, rahuloluküsitlused	Õpilased tunnevad end õppeprotsessis vastutavatena, oskavad analüüsida enda ja kaaslase töö tulemusi, meeskonnatöö oskused on paranenud	Õppejuht, aineõpetajad ja ringijuhid
3.9.	Õpetamist toetavate tegevuste organiseerimine	Ainekavade ja töökavade analüüs, vaatlus, vestlused, rahuloluküsitlused	Koolis toimuvad lõimitud õppe- ja projektipäevad; kooliastmeti planeeritud õppematkad ja –ekskursioonid; teatri- ja muuseumikülastused	Õppejuht, õpetajad, ringijuhid
3.10.	Koolis õpitu sidumine reaalse eluga ning seeläbi kogukonda panustamine	Ainekavade ja töökavade analüüs, vaatlus, rahuloluküsitlused	Õppetöö käigus on läbiviidud kogukonnaga seotud projekte	Direktor
3.11.	Uurimusliku õppe rakendamine	Ainekavade ja töökavade analüüs, vaatlus, vestlused	Ainetundide erinevates projektides kasutatakse uurimusliku õppe metoodikat	Õppejuht, aineõpetajad
Alavaldkond: Huvitegevus õppekasvatustöös
4.	Strateegilised eesmärgid: · Õpilastest saavad algatusvõimelised, ühiskondlikult aktiivsed ja loovad kodanikud. · Jätkatakse koolilehe Tsirguke väljaandmist. · Huviringid toetavad paralleelselt õppeprotsessiga õpilase igakülgset arengut.
4.1.	Õpilasesinduse töö populaarsemaks muutmine	Toimunud ürituste analüüs, vaatlus, vestlused, rahuloluküsitlused	Õpilasesinduse populaarsus on paranenud ja ta on õpilaste-õpetajate seas tunnustatud	Õppejuht, huvijuht, klassijuhatajad
4.2.	Õpilasesinduse kaasamine kooli arendustegevusse	Toimunud ürituste analüüs, vaatlus, vestlused, rahuloluküsitlused	Õpilasesinduse liikmed on huvitatud koolielu korraldusest ja on sellesse kaasatud	Direktor, õppejuht, huvijuht
4.3.	Võimaluste leidmine uute huviringide loomiseks	Ringide tegevuse analüüs, vaatlus, vestlused, rahuloluküsitlused	On loodud uusi, õpilastele huvitavaid ringe	Direktor, huvijuht, õppejuht
4.4.	Kooli ajalehe ilmumise taastamine ja järjepidevuse kindlustamine	Toimunud ürituste analüüs, vaatlus, vestlused	Kooli ajaleht ilmub vähemalt üks kord trimestri jooksul	Huvijuht, õpilasesindus
4.5.	Kooliraadio eesmärgistatud sisuka tegevuse korraldamine	Toimunud ürituste analüüs, vaatlus, vestlused	Kooliraadio töötab eesmärgistatult, kindla kava alusel	Huvijuht, ringijuht
4.6.	Minifirmade loomise algatamine	Vaatlus, vestlused	Minifirmad on loodud	Õppejuht, huvijuht
4.7.	Kohaliku omavalitsuse ja maakonna erinevates tegevustes osalemine	Toimunud ürituste analüüs, vaatlus, vestlused	Õpilaste ja õpetajate osalemise aktiivsus kohaliku omavalitsuse ja maakonna üritustel on suurenenud	Direktor, õppejuht, huvijuht

Valdkond: Personalijuhtimine

Alavaldkond: Perasonali vajadus ja täiendkoolitus
5.	Strateegilised eesmärgid: · Toimib kooli personali vajaduse pidev monitooring. · Personali täiendkoolitus on suunatud uue õpikäsitluse rakendamisele ja digitaalses infoühiskonnas hakkama saamisele. · Arendatakse kooli organisatsioonikultuuri inimlikkuse, hoolivuste ja koostöö väärtustamise kaudu.
5.1.	Kooli personali vajaduse kaardistamine vastavalt põhikooli vajadustele	EHIS, vestlused	Vajadus on kaardistatud ja läbi analüüsitud	Direktor
5.2.	Kooli personali täiendkoolituskava väljatöötamine ja rakendamine	EHIS, vestlused, rahuloluküsitlused	Kooli personali täiendkoolituskava on välja töötatud ja on alustatud selle rakendamisega	Direktor, õppejuht
5.3.	Organisatsioonikultuuri (inimlikkus, hoolivus, koostöö) arendamine	Vestlused, rahuloluküsitlused	Organisatsioonikultuur on paranenud.	Direktor
5.4.	Stressijuhtimise ja enesekehtestamise koolituste korraldamine nii kooli personalile kui ka lapsevanematele	Koolituskava, vestlused, rahuloluküsitlused	Koolitused on läbi viidud	Direktor
5.5.	Selge ja läbipaistva palgajuhendi loomine	Palgajuhend, vestlused, rahuloluküsitlused	Selge ja läbipaistev palgajuhend (sh lisatasudega) on loodud	Direktor
5.6.	Kogemuskoolituste korraldamine	Koolituskava, vestlused	Kogemuskoolitused on toimunud	Direktor, õppejuht
Alavaldkond: Personali tunnustamine
6.	Strateegilised eesmärgid: · Tõstetakse kooli personali motiveeritust.
6.1.	Personali arenguvestluste läbiviimine ja analüüsimine	Arenguvestluste kokkuvõtted, vestlused, rahuloluküsitlused	Personali arenguvestlused on läbi viidud ning neid on analüüsitud	Direktor
6.2.	Personali motiveerimise ja tunnustamise korra väljatöötamine ja rakendamine	Personali tunnustamise kord, vestlused, rahuloluküsitlused	Personali motiveerimise ja tunnustamise kord on välja töötatud ja rakendunud	Direktor
6.3.	Tublimate töötajate avalik tunnustamine meedias ja esitamine tunnustusüritustele väljaspool kooli	Personali tunnustamise kord, üritused, vestlused, rahuloluküsitlused	Tulemuslikult töötavaid kolleege on märgatud ja tunnustatud	Direktor, õppejuht

Valdkond: Koostöö huvigruppidega

Alavaldkond: Koostöö kavandamine ja analüüs
7.	Strateegilised eesmärgid: · Kogu koolipere koos kogukonnaga töötavad järjepidevalt ühise meeskonnana. · Luua toimivad sidemed kooli vilistlaskonnaga. · Viia süstemaatiliselt läbi rahulolu uuringud ja analüüsida tulemusi.
7.1.	Vilistlaskogu loomine	Vaatlus	Vilistlaskogu on loodud	Direktor
7.2.	Kooli aastapäeva ürituste ettevalmistamine ja korraldamine	Ürituste kavad, vaatlus	Kooli aastapäeva üritused on regulaarselt toimunud	Direktor
7.3.	Vilistlaspäeva läbiviimine	Ürituse kava, vaatlus	Vilistlaste päev on läbi viidud	Direktor
7.4.	Rahuloluküsitluste läbiviimine erinevate sihtgruppide (õpilaste, personali, lapsevanemate, vilistlaste ja kogukonna) seas	Rahuloluküsitlused, vestlus	Rahuloluküsitlused on läbi viidud erinevate sihtgruppide seas; uuringute tulemused on avalikud	Direktor, õppejuht
7.5.	Lapsevanematele regulaarse tagasiside andmine kooli tegevusest	Kooli koduleht, e-kool, vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused	Regulaarne tagasiside toimib ja jõuab lapsevanemani	Direktor, õppejuht
7.6.	Lapsevanemate süstemaatiline koolitamine	Koolitusplaan, vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused	Lastevanemate koolitamise süsteem on loodud ja koolitused toimuvad	Direktor, õppejuht
7.7.	Õpilaste ideede elluviimise toetamine ja juhendamine	Vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused	Õpilaste ideed on ellu viidud; informatsioon kooli veebilehel	Direktor, õppejuht
7.8.	Koolis toimuva aktiivne kajastamine meedias	Erinevad meediakanalid, vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused	Kooli üritused ja tulevikuplaanid on regulaarselt kajastatud nii valla kui ka maakondlikes meediakanalites	Direktor, õppejuht
Alavaldkond: Koostöö ja ühisürituste läbiviimine
8.	Strateegilised eesmärgid: · Huvigrupid osalevad aktiivselt kooli ürituste korraldamisel. · Luua uued toimivad sõprussidemed teiste haridusasutustega.
8.1.	Ümbruskonna ettevõtete, organisatsioonide kaasamine kooli tegevustesse	Tööplaanid, vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused	Ümbruskonna ettevõtted, organisatsioonid on kaasatud kooli tegevustesse	Direktor, õppejuht
8.2.	Tõlliste avatud noortekeskuse töö lõimimine kooliga	Tööplaanid, vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused	Noortekeskuse töö on lõimitud kooli huvitegevusega	Huvijuht
8.3.	Uute sõpruskontaktide loomine teiste haridusasutustega	Tööplaanid, vaatlus, vestlus	Toimib koostöö teiste haridusasutustega	Direktor, õppejuht
8.4.	Koostöö ja ühistegevuse korraldamine loodava Valga Valla haridusasutustega	Tööplaanid, vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused	Toimub Valga Valla haridusautuste vaheline koostöö ja kooli osalusel korraldatakse aktiivselt ühisüritusi.	Direktor, õppejuht
8.5.	Tiheda koostöö saavutamine ühisürituste korraldamisel Kaitseliidu, noorsoopolitsei ja Päästeametiga	Tööplaanid, vaatlus, vestlus	Kaitseliit, noorsoopolitsei ja Päästeamet korraldavad koolis teabepäevi; toimib Noorkotkaste ja Kodutütarde tegevus koolis on hoogustunud	Direktor, õppejuht, klassijuhatajad

Valdkond: Õpi- ja töökeskkond

Alavaldkond: Kooli õpikeskkonna ümberkujundamine lähtuvalt põhikooli vajadustest
9.	Strateegiline eesmärk: · Kujundada õpi- ja töökeskkond põhikooli vajadustele vastavaks.
9.1.	Käsitöö, kunstiõpetuse ja kodunduse klassi üleviimine peahoonesse	Vaatlus, vestlus	Käsitöö ja kunstiõpetuse klass on üle viidud peahoonesse	Direktor, õppejuht, majandusjuhataja
9.2.	Käsitöö, kunstiõpetuse ja kodunduse klassi mööbli uuendamine ja sisseseade kaasajastamine	Vaatlus, vestlus	Käsitöö, kunstiõpetuse ja kodunduse klass on sisustatud ja toimivad	Direktor, õppejuht, majandusjuhataja
9.3.	Kooli administratiivosa koondamine ühtseks tervikuks	Vaatlus, vestlus	Vajalikud ruumid on välja ehitatud, sisustatud ja info liikumine on paranenud	Direktor, majandusjuhataja
9.4.	Klasside sisustuse uuendamine	Vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused	Klasside õppevara ning mööbel on uuendatud vastavalt vajadustele	Direktor, majandusjuhataja
Alavaldkond: Digitaalse õpikeskkonna edasiarendamine
10.	Strateegilised eesmärgid: · Arendada kooli digitaalset õppekeskkonda. · Uuendada amortiseerunud digiseadmeid. · Võtta kasutusele digitaalsed õpikud ja õppetundide materjalid.
10.1.	Kõikidele õpetajatele on loodud kaasaegne digitaalne töökeskkond	Vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused	Kõikidesse klassiruumidesse on soetatud kaasaegsed arvutid ja digitaalsed lisavahendid	Direktor, IT-spetsialist
10.2.	Klasside varustamine interaktiivsete tahvlitega	Vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused	Klassides on soetatud uusi interaktiivseid tahvleid	Direktor, IT-spetsialist
10.3.	Projektorite puhastamine ja uuendamine	Vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused	Klassides kasutatavad projektorid on töökorras	Direktor, IT-spetsialist
Alavaldkond: Kooli ümbruse korrastamine
11.	Strateegilised eesmärgid: · Muuta koolimaja ümbrus kaunimaks ja funktsionaalsemaks. · Lisada koolimaja ümbrusesse õppetunni ja koolipäeva välisteks tegevusteks vajalikke vahendeid.
11.1.	Õpilaste ja lapsevanemate kaasamine kooli ja selle ümbruse korrastamisse	Vaatlus, vestlus	Õpilased ja lapsevanemad on kaasatud kooli ja selle ümbruse korrastamisse	Direktor, majandusjuhataja
11.2.	Lillepeenarde loomine kooli ümbrusesse	Vaatlus	Koolimaja ümbrusesse on rajatud uued lillepeenrad	Majandusjuhataja,
11.3.	Lindude pesakastide ehitamine ja paigaldamine kooli ümbrusesse	Vaatlus	Kooli ümbrusesse on paigaldatud 100 lindude pesakasti	Tehnoloogiaõpetuse ja bioloogia õpetajad
11.4.	Varjualusega õuesõppeklasside loomine	Vaatlus	Varjualusega õuesõppeklassid on loodud ning neid kasutatakse õppetöös ning vaba aja veetmise kohana	Direktor, majandusjuhataja
11.5.	Prügikastide lisamine kooli ja selle ümbrusesse	Vaatlus	Koolis ja selle ümbruses on piisavalt prügikaste, sh erinevat liiki prügi jaoks	Direktor

Valdkond: Eestvedamine ja juhtimine

Alavaldkond: Juhtimise korrastamine
12.	Strateegiline eesmärk: · Rakendada põhikooli vajadusi arvestav Tsirguliina kooli juhtimisstruktuur. · Töötada välja ja rakendada personalile tagasiside andmise ja tunnustamise süsteem. · Kaasata süstemaatiliselt huvigruppe otsustamise protsessi.
12.1.	Põhikooli vajadustele vastava juhtimisstruktuuri väljatöötamine ja ülesannete jaotamine	Vaatlus, vestlus	Kooli uus juhtimisstruktuur on välja töötatud ja ülesanded selgelt jagatud: kõik teavad, kes mille eest vastutab	Direktor
12.2.	Motiveeriva töökliima loomine	Vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused	Personali motivatsioon on paranenud	Direktor
12.3.	Tagasisidestatud sisehindamise elluviimine	Aasta kokkuvõtted, vaatlus, vestlus	Toimub tagasisidestatud sisehindamine	Direktor
12.4.	Ametijuhendite kaasajastamine	Ametijuhendid, vestlus, rahuloluküsitlused	Ametijuhendid on kaasajastatud	Direktor
12.5.	Kogukonna, õpilasesinduse ja kooli pidaja esindajate kaasamine otsuste tegemisse	Vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused	Kogukonna, õpilasesinduse ja kooli pidaja esindajad on kaasatud otsuste tegemisse	Direktor
12.6.	Rahuloluküsitluste ja sisehindamise planeerimine, rakendamine ja analüüs	Rahuloluküsitlused, vaatlus, vestlus	Rahuloluküsitlused on iga õppeaasta lõpus läbi viidud ning aastaaruanne on koostatud	Direktor, õppejuht
12.7.	Riiklikult korraldatud küsitlustes osalemine	Vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused	Kool osaleb aktiivselt küsitlustes ja ollakse teadlikud küsitluse tulemustest	Direktor, õppejuht
Alavaldkond: Teabe edastamine
13.	Strateegiline eesmärk: · Tsirguliina koolis on avatud, kaasav ja kontrollitud (sh koordineeritud) info liikumine. · Võtta kasutusele kogu koolipere poolt aktsepteeritavad ühtsed infokanalid.
13.1.	Kooli kommunikatsioonikava koostamine, tutvustamine ja rakendamine	Kommunikatsioonikava, vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused	Kooli kommunikatsioonikava on koostatud ning seda rakendab kogu koolipere	Direktor
13.2.	Koolis iganädalaste infotundide läbiviimine	Vaatlus, vestlus	Iganädalased infotunnid toimuvad	Direktor
13.3.	Kooliga seotud igapäevase info süsteemne, koordineeritud ja kontrollitud edastamine	Vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused	Kooliga seotud info jõuab kõigi vajalike sihtgruppideni	Direktor, õppejuht
13.4	Ühtse kõigi poolt aktsepteeritava operatiivse info edastamise ja tagasiside kanali leidmine	Vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused	Infokanal on tööle rakendatud ja kõigi poolt kasutatav	Direktor, IT-spetsialist
13.5.	Kooli veebilehekülje kaasajastamine	Vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused	Kooli veebilehekülg on kaasajastatud ning aktiivselt kasutuses	Direktor, IT-spetsialist
13.6.	Sotsiaalmeedia kasutamine kommunikatsiooniks	Vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused	Kommunikatsiooniks kasutatakse sotsiaalmeediat	Direktor, õppejuht
Alavaldkond: Tsirguliina kooli põhikoolina toimimise ettevalmistamine
14.	Strateegiline eesmärk: · Tsirguliina kool on ümber korraldatud põhikooliks. · Tsirguliina keskkooli dokumentatsioon on viidud vastavusse põhikooli vajadustega.
14.1.	Dokumentatsiooni valmistamine ümberkorralduste elluviimiseks	Analüüs, vaatlus	Dokumentatsioon on valmis; vajalikud toimingud on teostatud	Direktor, õppejuht
14.2.	Tsirguliina kooli uue põhimääruse väljatöötamine	Vaatlus	Tsirguliina kooli põhimäärus on kooli pidaja poolt kinnitatud	Direktor
14.3.	Tsirguliina kooli traditsioonide jätkamine uues olukorras	Vaatlus, vestlus, rahuloluküsitlused	Traditsioonide jätkamise vormid on leitud ja tegevused toimuvad	Direktor

Alusdokumendid

Korrad ja juhendid

Avaldused

Tsirguliina Kooli sisehindamise kord

Tsirguliina kooli sisehindamise kord