SISUKORD
Jooniste, tabelite ja fotode vormistamine
Kasutatud kirjanduse koostamine
Koolis koostatakse mitmeid arvutis koostatud kirjalikke töid, mis aitavad kinnistada õpitavat materjali, rakendada saadud teoreetilisi teadmisi praktikas ja arendada uurimistöö kogemusi. Kõigil kirjalikel töödel (essee, referaat, uurimistöö, kursusetöö, lõputöö jm) on ühtsed vormistamise nõuded, sisaldades teatud kohustuslikke ja vajadusel muid lisatavaid osi. Alljärgnev juhend on mõeldud abivahendiks kirjelike tööde planeerimisel, koostamisel ja vormistamisel.
Mõisteid:
Essee – isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Essee võib sisaldada 50% ulatuses teiste mõtteid, mida on seostatud iseenda seisukohtadega (töö pikkus 1─2 lehekülge).
Kirjand - mingil teemal kirjutatud lühem töö kirjaliku väljendusoskuse harjutamiseks või selle kontrollimiseks. Kirjand võib olla arutlev, jutustav või kirjeldav.
Arutleva kirjandi puhul nõutakse tavaliselt, et ta koosneks sissejuhatusest, teemaarendusest ja kokkuvõttest. Kirjand võib kombineerida elemente esseest (oma seisukohad) ja (ümber)jutustusest (ilukirjanduslikus vormis kirjeldused), kuid ei sisalda tavaliselt viiteid ega otsekõnet. Võrreldes esseega on kirjand vähem kujundlik ja ei tõsta autori arvamust esile.
Referaat – uurimuslik ülevaade kindlat küsimusteringi käsitlevatest tekstidest. Eesmärk on kujundada erialase kirjanduse leidmise ja analüüsimise oskust, erinevatest allikatest pärit seisukohtade võrdlemise ja analüüsimise ning omapoolse hinnangu kujundamise oskust. Referaadid esitatakse kiirköitjas.
Loovtöö - Loovtööd tehes harjutab õpilane nii iseseisva õppimise oskusi kui ka koostööd oma juhendajaga. Lisaks nõuab loovtöö kirjutamist ka uus riiklik õppekava.
Loovtöö liigid:
Uurimistöö – uurimusliku protsessi konkreetne tulemus- kirjalik töö sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti.
Kodu-uurimistöö – uurimuslik töö, mille temaatikaks on oma kodukandi v. mõne muu piirkonna (nii ajaloo kui tänapäeva, loodus- kui inimkeskkonna) uurimine.
Projekt - Projekt on kindla eesmärgi ja ulatusega terviklik töö (ülesanne) vm ettevõtmine. Uurimistöö vormistatakse „Kirjalike tööde vormistamise juhend“-ist lähtuvalt lisaks esitatakse ülevaade projekti raames läbi viidud tegevustest ning projekti kajastav foto- või videomaterjal.
Loovtöö kui muusikateos või kunstitöö või kirjandusteos
Loovtöö muusikateose, kirjandusteose või kunstitööna kätkeb endas uudseid, innovaatilisi ideid ning on eneseteostusrõõmu pakkuv ja silmaringi avardav. Juhul, kui loovtöös kasutatakse fragmente teiste autorite loomingust, tuleb autorikaitse seadusest lähtudes viidata kasutatud teose autorile.
Vormistamisele kehtivad kirjalike tööde vormistamise nõuded. Kaitsmisel esitatakse ülevaade nii töö kirjalikust osast kui kunsti-, kirjandus- või muusikateos.
Kõigil kirjalikel töödel on KOHUSTUSLIK struktuur:
Sissejuhatuses kajastatakse ning põhjendatakse teema valikut ja aktuaalsust ning töös kasutatavaid meetodeid. Avatakse töö taust, sõnastatakse töö eesmärk ja milliseid probleeme hakatakse käsitlema. Soovitav on välja tuua põhilised töös kasutatavad allikad ja töö peatükkideks jaotamise põhimõtted. Sissejuhatuses ei esitata töö tulemusi ega järeldusi.
Näiteks: loovtöö teemal …. põhineb mälestustel/ankeetküsitluste andmetel/katse tulemustel/uurimuse tulemustel vms. Varasemalt on sellel teemal kirjutatud…. See teema on oluline, sest…. Töö jaguneb kaheks peatükiks: esimeses peatükis tuuakse välja…, teises peatükis kirjeldatakse….
Töö põhiosa liigendatakse teemast ja materjalist tulenevalt sobivateks peatükkideks ja alapeatükkideks, jälgides, et iga lõik oleks sisuline tervik ning et ei esineks liiga lühikesi (paarist lausest koosnevaid) alapeatükke.
Teoreetilises osas antakse ülevaade juba teada olevatest faktidest uuritava ainese kohta, tutvustatakse teadaolevat tausta.
Uurimistöö ja referaadi sisuline osa: erinevate faktide ja andmete esitamine teemakohaste peatükkidena, tõendusmaterjali kogumine, tulemuste kirjeldamine, analüüsimine ja järelduste tegemine.
Praktilise töö kirjalik kokkuvõte: praktilise töö lahenduse kirjelduse esitamine, tööprotsessi ja töö tulemuse kirjeldamine.
Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, tsitaadid, valemid, arvulised andmed ja pildimaterjal (sh isiklikud fotod) tuleb viidata ja kasutatud kirjanduse loetelus kajastada.
Kokkuvõttes uusi andmeid enam ei esitata. Võetakse kokku, millistele järeldustele jõuti kirjutamise käigus, kas eesmärk on täidetud, mida uut saadi tööd tehes teada ning õpiti. Tehakse lühikokkuvõte kõige olulisematest tulemustest ja järeldustest. Hea kokkuvõte võimaldab lugejal põhiteksti vahele jättes aru saada, mida töös on käsitletud.
Tööde vormistamisel kasutatakse reavahet 1,5; tähesuurust 12pt ja fonti Times New Roman. Lehekülje ääred jäetakse vabaks üleval ja all 2,5cm, vasakul 3cm ja paremal 2cm. Tekst joondatakse rööpselt (mõlemast servast). Tekst prinditakse ainult ühele lehekülje poolele.
Teksti iseseisvad lõigud eraldatakse 12pt lõiguvahega (lintmenüült Avaleht/Lõik avanevas dialoogiaknas valiku Vahed/ Pärast: 12p).
Leheküljenumbrid paigutatakse lehekülje alla paremale. Nummerdamisel võetakse arvesse kõik lehed alates tiitellehest, ka need, kus asuvad tabelid ja joonised. Tiitellehele numbrit ei kirjutata. (Leheküljenumbri lisamiseks valida lintmenüült Lisa/Leheküljenumber. Et tiitellehel leheküljenumbrit ei näitaks tuleb avanenud päise- ja jaluseriistade lintmenüül märgistada Erinev esileht, lehe tavavaatesse tagasi minekuks Sule päis ja jalus.)
Mahukamate tööde tekst liigendatakse peatükkideks (osadeks), alapeatükkideks (alaosadeks), punktideks ja alapunktideks. Hea tava näeb ette kuni kolmeastmelist liigendamist.
Peatükke ja teisi töö iseseisvaid komponente (nt kokkuvõte) alustatakse uuelt lehelt, alapeatükke ja punkte tuleb alustada samalt leheküljelt, kui pealkirja järele mahub veel vähemalt kaks rida teksti.
Uuelt leheküljelt järgmise peatüki alustamiseks kasutatakse sundleheküljevahetust (Lisa → Leheküljepiir või klahvikombinatsioon Ctrl+Enter), mitte ei vajutata järjestikuselt mitu korda klahvi Enter. Sundlehevahetusega jääb lehekülje algus alati paika, muidu aga tuleb pidevalt uuesti vormistada. Kõik sama taseme pealkirjad on ühesuguses vormingus ehk laadis.
Pealkirjad peavad vastama jaotise sisule. Pealkirja järele punkti ei panda. Pealkirjas tuleb vältida küsimusi ja hüüdlauseid. Pealkirjade nummerdus pole kohustuslik.
Loetelu punktid tähistatakse kas araabia numbrite või väiketähtedega, mille järel on ümarsulg, või täpploendiga (tärnid, punktid vms).
Loetelu paigutus ja kirjavahemärkide kasutamine oleneb loetelu punktis olevate sõnade hulgast. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga.
Näiteks: 1), 2), 3) või a), b), c).
Kui loetelus on pikemad sõnaühendid või laused, milles on koma, sulud jms, siis kirjutatakse loetelu punktid semikooloniga eraldatult üksteise alla eri ridadele:
· __________ ;
· __________ ;
Kui loetelu mingis osas on kaks või enam lauset, siis pannakse järjekorranumbri järele sulu asemel punkt ja loetelu iga osa lõppu samuti punkt:
1. _______________ .______________ .
2. _________ . _______________ .
Kui mõni loetelu sisaldab omakorda loetelu, siis üldisema loetelu osad nummerdatakse ja all-loetelu osad tähistatakse väiketähtedega.
1) _____________ : a) ______________, b) _____________;
2) _____________ : a) ______________, b) _____________ .
Ühekohalised arvud kirjutatakse tekstis sõnadega (v.a loetelus), suuremad arvud ja murrud numbritega. Kui ühekohalisele arvule järgneb mõõtühik või tähis, siis kirjutatakse arv numbriga.
Tiitellehele tuleb märkida (vt Lisa 1):
Sisukorras näidatakse kõik töö alajaotised täpsete pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud kirjanduse loetelu, lisad on ilma järjekorranumbrita, kuid nad loetletakse sisukorras. Sisukorras näidatakse kõik lisad koos pealkirjadega.
Pealkirjade sarnaseks vormindamiseks ning nende põhjal sisukorra genereerimiseks kasutada tekstitöötlusprogrammi vahendit- Laadid (nt Pealkiri 1, Pealkiri 2, Pealkiri 3). Laadid on vormingute komplekt, millele on antud nimi. Sama laadi (sama kujunduse) saab omistada paljudele tekstiosadele. Kõik sama laadiga tekstiosad on ühesuguse kujundusega. Laadi omistamiseks märgistatud tekstile või lõikudele on kolm võimalust:
PEATÜKI PEALKIRI (Pealkiri 1) 14pt, paks, kõik suurtähed, vahe järgneva tekstiga 24p.
Alapeatüki pealkiri (Pealkiri 2) 13pt, paks, esimene suurtäht, vahe järgneva tekstiga 12pt, eelnevaga 12pt.
Punkti peakiri (Pealkiri 3) 12 pt, paks, esimene suurtäht, reavahe järgneva tekstiga 12pt.
Sisukord koostatakse automaatselt, kui pealkirjad on vormistatud Pealkirja laadidega. Kursor viiakse pealkirja Sisukord järele ning valitakse Viited/Sisukord/Automaatne tabel 1.
Sisukorda on otstarbekas koostada juba töö käigus, kuid enne töö lõplikku väljatrükkimist tuleb sisestada sisukorra muudatuse käsklus (menüülindilt Viited/Värskenda sisukord). Arvuti koostatud sisukorras ei puudu ükski pealkiri, sisukorra ja töö leheküljenumbrid on vastavuses ja pealkirjad on stiilselt korrektsed.
Illustratsioonide, diagrammide, graafikute, geograafiliste kaartide, joonistuste, skeemide või fotode kasutamine töödes on igati soovitatav. Eesti keeles tuleb kõigi nende puhul kasutada nimetust "Joonis". "Joonise" järel kirjutatakse joonise number, joonise numbri järele joonise nimi. Nimi algab suurtähega ja tema järele punkti ei panda. Jooniste numeratsioon on tööd läbiv. Teksti vormistamisel kasutatakse ühest reavahet, 10-punktist tähesuurust ja vasakpoolset joondamist. Joonised allkirjastatakse ehk nende selgitused on joonise all.
Jooniste lisamise põhiline märksõna on ühtne stiil. Joonise suuruse muutmiseks vali joonis ning Vormingu menüü parempoolsest äärest saad muuta joonise suurust. Proportsioonide hoidmiseks on soovitav muuta korraga ühte parameetrit (kõrgust või laiust).
Näide:
Joonis 1. Küsitletavate õpilaste vanuseline jaotus
Tabeleid kasutatakse arvulise materjali süstematiseeritud ja kompaktseks esitamiseks. Kui tabelid ei ole tekstiga otseselt seotud või neid on väga palju, võib nad paigutada töö lisasse. Töö põhiosas ei tohiks olla suuri tabeleid töötlemata arvmaterjaliga, vajadusel esitatakse need lisades.
Igal tabelil on pealkiri ja number. Tabeli pealkiri peab avama tabeli sisu.
Näide:
Tabel 1. Vastajate jagunemine - koolikott on raske
Vastusevariandid |
Arv |
Osakaal |
Pole nõus |
26 |
11% |
Pigem ei nõustu |
82 |
34% |
Enam-vähem nõus |
81 |
34% |
Nõus |
49 |
21% |
Kokku |
238 |
100% |
Poolitada tohib vaid selliseid tabeleid, mis ühele leheküljele ei mahu. Sellisel juhul tabeli pealkirja ei korrata, küll aga korratakse tabeli päist. Tabelite numeratsioon on tööd läbiv. Tabeli teksti vormistamisel võib kasutata ühest reavahet, 10-12-punktist tähesuurust ja vasakpoolset joondamist (eesmärk on teha tabel lihtsalt loetavaks).
Kõik tabelid ja joonised tuleb siduda töö tekstiga ja need paigutatakse võimalikult selle tekstilõigu järele, milles neile viidatakse. Võib kasutada kas otsest viitamist (Alljärgnev tabel 1 iseloomustab …) või kaudset viitamist. Viimasel juhul märgitakse lause lõppu sulgudesse tabeli/joonise number (vt joonis 4.1). Peale sellist viidet peaks töös kas kohe või järgmisel leheküljel järgnema tabel/joonis.
Kui tabel/joonis on esitatud kirjanduse andmete põhjal, peab tooma viite allikale.
Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest jm pärinevad tsitaadid, arvulised andmed jm tuleb viidata. Viited töö sees lisatakse selleks, et oleks selge, kust täpselt parajasti käsitletav info pärineb.
Tööd kirjutades tuleb selgesti eristada autori mõtteid võõrastest mõtetest. Võõraste mõtete endale omistamist ning nende esitamist oma uurimistöös kui enda mõtteid, nimetatakse teaduslikuks või kirjanduslikuks varguseks ehk plagiaadiks. Samuti saab nimetada plagiaadiks tsitaate ning refereeringuid, millel puuduvad viited.
Plagiaadi vältimiseks tuleb algallikale ja autorile viidata kui: kopeeritakse teise autori täpset sõnastust, refereeritakse teise autori ideid või kasutatakse teise autori poolt esitatud fakte, statistikat, tabeleid, jooniseid, diagramme, pilte.
Refereering on vabas vormis teise autori seisukohtade edasi andmine oma sõnadega (ümbersõnastatult). Refereeringut muust tekstist ei eraldata (jutumärke ei kasutata), kuid kindlasti osutatakse autori nimele ja allika ilmumise aastale. Refereering sõnastatakse nii, et oleks aru saadav, millised on refereeritava autori ideed ja kus algavad refereerija tõlgendused ning kommentaarid.
Näiteks: Noortele kunstnikele sobivad joonistamiseks rabajärved ja –laukad, raba läbivad jõed ja ojad, mis ilmestavad rabamaastikku ja pakuvad kaunist vaatepilti (Valk, 1988).
Tsitaat on sõna-sõnaline väljavõte suulisest või kirjalikust kõnest, mis esitatakse koos viitega autorile või allikatele. Tsitaat pannakse jutumärkidesse, vajadusel välja jäetud lauseosad või sõnad asendatakse punktiiriga. Viide märgitakse kohe pärast lause lõpu jutumärke.
Näiteks: Joonistades teemal „Ellujäämisretked rabasügavustes“ on kasulik teada, et „rabadele eriomased veekogud on laukad ja älved“ (Valk, 1988, lk 172).
Suulisele materjalile viidates kehtib teatud eetiline põhimõte: alati tuleb veenduda kuuldud materjali kasutamisloa olemasolus.
Üldjuhul kasutame koolisiseselt nimi, aasta viitamist ehk APA-süsteemis viitamist. Tekstisisesel viitamisel tuuakse sulgudes ära autori perekonnanimi ja allika ilmumisaasta, mis eraldatakse komaga (Perekonnanimi, aasta). Teksti sees on lubatud autorile viidata ka ilma sulgudeta, sellisel juhul paigutatakse sulgudesse ainult aasta. Näiteks: Tulving (1999) on kirjutanud, et…. Autori puudumisel viidatakse pealkirjale. Aasta puudumisel kirjutatakse aasta asemel kuupäev/aasta puudub.
Tsitaadi puhul lisatakse viitele täpsed leheküljenumbrid (Pikker, 2001, lk 5-7).
Viiteid on mugav sisestada Microsoft Word programmis valides lintmenüült Viited → Lisa tsitaat → Lisa uus allikas, avanenud väljal esmalt valida allika tüüp ning täita vajalikud väljad. Leheküljenumbri saab viitele lisada (tsitaadi puhul) hiire vasakklõpsuga vormistatud viitel Redigeeri tsitaati, avaneb aken Tsitaadi redigeerimine, kuhu sisestada lehekülg või tsiteeritud lehekülgede vahemik.
Internetiallikale viitamise reeglid on põhimõtteliselt samad. Juhul, kui internetiallika autoriks on organisatsioon, ettevõte (nt Vikipeedia, kus puuduvad konkreetsed artiklite autorid), viidatakse korporatiivsele autorile (linnuke väljale Korporatiivne autor). Autori puudumisel viidatakse pealkirjale. Internetiallikate puhul tuleb valida allikaks Veebisait, väljale Veebilehe nimi kirjutatakse artikli pealkiri ja väljale Veebisaidi nimi kodulehe/ajaveebi nimi (nt Tsirguliina Keskkooli koduleht). URL väljale kopeerida allika täpne elektrooniline aadress/link, sisestada artikli loomise/muutmise kuupäev ja ka materjali kasutamise kuupäev (linnuke Kuva kõik bibliograafiaväljad ette).
Sisestatud allikatele saab edaspidi viidata jaotisest Lisa tsitaat, klõpsates avanenud loetelus õige allika peale. Viite võib sisestada ka käsitsi, kui järgitakse käesolevas juhendis esitatud nõudeid. Sulgudes on ära toodud autori perekonnanimi, allika ilmumisaasta ja leheküljenumber.
Internetiallikale teksti sees viidates märgitakse kodulehekülje nimi lühidalt (tingimusel, et täispikk aadress on kättesaadav kasutatud materjalide alt) ja kasutamise kuupäev.
Näiteks: (Tsirguliina Keskkool. Kodukord. 27.11.2012)
Erijuhud:
8. klassi õpilased õpivad informaatika aine raames automaatset viitamist APA-süsteemis. Sellisel juhul moodustub kasutatud kirjanduse loetelu automaatselt. Automaatsel viitamisel on erisusi käsitsi koostatud viidetega. Veebiallikale viidates ei kajastu tekstisisesel viitamisel kasutamiskuupäev. See ilmub kasutatud kirjanduse loetellu.
Põhikooli loovtöös on automaatne viitmine kohustuslik.
Kasutatud materjalide all tuuakse tähestikulises järjekorras ära kõik raamatud/ tööd/ tekstid, millele tekstis on viidatud. Kirjandusnimistust ei tohi puududa ükski teos, millele on tekstis viidatud.
Kirjed on järjestatud tähestikuliselt autorite perekonnanimede, või kui autoreid pole märgitud, siis pealkirjade esimeste sõnade järgi.
Kasutatud kirjanduse loetelusse lisatakse raamatud, perioodika, veebilehed ja teised allikad, mida on töö tegemisel kasutatud. Igale nimetusele kirjanduse loetelus peab töö sees ka viide olema.
Kui viitamisel on sisestatud kirjed menüülindi Viited abil, saab kasutatud kirjanduse loetelu lisada automaattabelina Viited → Bibliograafia → Kasutatud kirjandus
1.-7. klassi õpilased vormistavad kasutatud kirjanduse loetelu käsitsi, 8. ja 9. klassi õpilased automaatselt.
Raamatud: autori nimi, teose ilmumisaeg, pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus või väljaandja.
Raud, Eno (2012). Naksitrallid. Tln.: Tänapäev.
Tulving, Ene (1999). Mälu. Tln.: Kupar.
EE II = Eesti Entsüklopeedia. (1995). Tln: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Artiklid, mis avaldatakse ajakirjades, ajalehtedes või kogutud teostes, esitatakse kasutatud materjalide all järgmiselt: Perekonnanimi, Eesnime Esitäht. (ilmumise aasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimetus ja number kaldkirjas, kasutatud lehekülgede vahemik.
Näiteks: Lattik, M. (2006). Paul Gaguini maalidetagune revolutsioon. Akadeemia nr 8, lk 1651-1674, lk 2-3.
Ajalehe artikkel: Perekonnanimi, Eesnime Esitäht. (ilmumise kuupäev). Artikli pealkiri. Ajalehe nimetus kaldkirjas, leheküljenumbrid. Näiteks: Nugis, E. (23. märts 2017. a.). Valga Põhikooli õpilasi ootab Kalorikross.
NB! Kuude nimetused kirjutame kasutatud kirjanduse loetelus välja sõnade, mitte numbritega!
Elektroonilised allikad: autori nimi (selle puudumisel organisatsiooni nimi, kust viidatav materjal pärineb), artikli/ postituse/ sissekande pealkiri, link viidatavale materjalile või täpne aadress, materjali kasutamise kuupäev.
Näiteks: Hüdsi, M. (26. veebruar 2018. a.). Kollase maakoera aasta näitus koertest. Kasutamise kuupäev: 1. märts 2018. a., allikas Tsirguliina Keskkooli koduleht: http://www.tsirgu.edu.ee/et/kool/uudised/21-kooli-uudised/1075-kollase-maakoera-aasta-naitus-koertest
Intervjuu: intervjueeritava Perekonnanimi, Eesnime Esitäht. (intervjueerimise täpne kuupäev). Intervjuu pealkiri. (Intervjueerija Perekonnanimi, Eesnime Esitäht., intervjueerija).
Näiteks: Leok, T. (19.september 2015). Autori intervjuu. (Kikkas, K., intervjueerija).
Seadus: Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258) § 9 lõige 3, punkt 1.
Näiteks: Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. (2017). Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017040?leiaKehtiv.
Arhiivimaterjal: arhiivi nimetus, fondi (f) number, nimistu (nim) number, toimiku (t) number, lehe (l) number.
Näiteks: Eesti Ajalooarhiiv, f. 207, nim. 3, t. 17, lk. 26.
Käsikirjalised materjalid: kõikide käsikirjaliste materjalide kohta märkida dokumendi nimetus (ka ettevõttenimetus), aeg ja sulgudes materjali liik (näiteks käsikiri).
Näiteks: Tsirguliina Keskkooli pioneeriorganisatsiooni kroonika 1977-1980 (käsikiri).
Lisad sisaldavad töö põhiosaga seotud ja seda täiendavaid mahukaid materjale, aga ka materjale, mis põhiosas ei ole tekstiga haakuvad, kuid võivad pakkuda huvi probleemiga põhjalikumaks tutvumiseks. Lisadeks võivad olla: skeemid, tabelid, fotokoopiad, ankeedid, pisitrükised, küsitluslehed, video- või helikassett, CD. Väärtuslikud originaalid lisatakse koopiatena. Originaale üldjuhul töösse ei liimita, sest enamik liimisorte kahjustab nii fotot kui paberit.
Esimesele lisa lehele trükitakse ainult pealkiri Lisad (vt Lisad). See on tiitelleheks lisatud materjalile.
Sellele lehele vormistatakse sisukorrajärgne lehekülje number ning lehekülg ise jääb tühjaks. Järgnevad lisalehed kõik pealkirjastatakse ja nummerdatakse järgmiselt:
„Lisa 1 ja pealkiri“; (pealkirjas tuuakse ära lühidalt lisas esitatava nimetus) (vt Lisa 1)
„Lisa 2 ja pealkiri“.
Iga lisa kohta peab töös olema ka viide (nt: vt Lisa 1). Lisade pealkirjastamisel kasutatakse alapeatüki (Pealkiri 2) laadi.
Lisade järjestus lehtedel on nendele viitamise järjekorras.
TSIRGULIINA KOOL klassi number. klass
Ees-ja Perekonnanimi TÖÖ PEALKIRI Töö liik
Juhendaja: Ees-ja Perekonnanimi
Tsirguliina 20XX (töö valmimise aasta)
|