6. juuni hommikul hakkasid 1.-4. kl õpilased ja klassijuhatajad tasapisi kogunema kooli juurde, et sõita õppeaasta lõpureisile. Kooli sööklast võeti toidukastid ja jooginõud. Õige pea oli busski kohale jõudnud. Bussis kinnitati turvavööd ja sõit võiski alata.

Suundusime kõigepealt Rõuge kanti Ööbikuorgu, kus käisime ära Pesapuu vaatetornis. Nii mõnigi ülesronija pidi oma kõrgusehirmu ületama, aga oli ka neid, kes poole tee pealt alla vantsisid. Hirm kõrguse ees oli liiga suur. Vaated torni tipust olid imelised: järved, künkad, orud, metsatukad, majakesed nende vahel. Kes üles jõudsid, need ei kahetsenud.

Edasi viis õige käänuline tee meid Suurele Munamäele. Vasakule-paremale, üles-alla, sellised need  Haanja kõrgustiku teed meil on. Peagi rühkisid kõik reisilised omal jalal mäe tipu poole. Paljud lapsed leidsid jõudu lausa joostes üles liikuda, kuid pole raske ära arvata, kes viimasena vaatetornini jõudis. Lapsed said valida, kas minna vaatetorni tippu mööda treppe või liftiga. Enamus valis raskema, kuid põnevama variandi. Sellestki tornist olid vaated huvitavad. Keegi pani tähele, et maakera on tõesti ümmargune ja keegi ei suutnud uskuda, et nii kaugele on võimalik näha.

Pärast tornide vallutamist said kõik soovijad pisut keha kinnitada ja saabuski laste jaoks reisi kõige toredam osa: poekülastus. Ostud sipsti tehtud ja bussi kogunetud, hakkasime sõitma Eesti Maanteemuuseumi poole.

Maanteemuuseumis tegime ennekõike suurema söögipausi, mille järel jagati meid 2 gruppi. 1.-2. kl said osaleda programmis „Inimene-masinate valitseja“, aga 3.-4. kl programmis „Inimene, liiklus, keskkond“. Enne tagasisõitu said lapsed võimaluse teha lõbusõitu erinevate 2-, 3- ja 4-rattaliste väiksemate sõiduvahenditega. Mõned huvilised toimetasid omakorda väikesel mänguväljakul.

Kodutee möödus erakordselt kiiresti ja jõudsime õigeks ajaks kooli juurde. Oli tore reis!

Tänud ka bussijuhile!

Klassijuhataja Tiina Arbeiter