Korrad ja juhendid

Põhikooli loovtöö koostamise juhend

ÜLDOSA

Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö oskusi ja omandatud teadmisi, arendab loovust ja kinnistab ning täiendab koolis omandatut. Loovtööga kaasneb eestikeelne kirjalik osa (mis sisaldab protsessi kirjeldust, õpilase enesehinnangut eesmärkide ja tegevuskava täitmise ning töö tulemuse kohta).

Loovtööde juhendajad on peamiselt Tsirguliina kooli aineõpetajad, aga ka info- või huvijuht, raamatukoguhoidja jt. Soovi korral võib juhendaja olla väljastpoolt kooli, kuid siis peab olema kaasjuhendaja koolist.

Loovtöö tegemise aeg

Loovtöö sooritatakse üldjuhul 8. klassis. Hiljemalt 8. klassi I trimestri jooksul valib õpilane loovtöö teema ja leiab endale juhendaja. Loovtööde kaitsmine toimub aprillis/mais. Loovtööde tegemist koordineerib klassijuhataja.

Loovtöö teema

Loovtöö valdkonna või teema pakub välja kas õpilane ise või soovitab õpetaja. Loovtöö liigi (projekt, õpilasuurimus, näitus vm) otsustab õpilane koos juhendajaga.

 

LOOVTÖÖ LIIGID

Loovtööks võib olla uurimus, projekt (ürituse organiseerimine, esinemine, esitlus jm), muusikateos, kunstitöö või kirjandusteos, vmt.

Uurimistöö

Uurimuse tulemus on kirjalik tekst, milles õpilane keskendub mingile uurimisprobleemile.

Töö kirjutamine annab õpilasele iseseisva uurimistöö kogemuse ning võimaluse tegeleda huvipakkuvate teemade ja probleemidega kas individuaalselt või koostöös kaasõpilastega. Uurimuse eesmärk on saada täpsemat teavet uuritava valdkonna kohta ning leida püstitatud küsimustele vastuseid. Samuti aitab uurimistöö kaasa oskusele anda oma mõtteid edasi nii kõnes kui ka kirjas.

Uurimistöö etapid

Õpilane koostöös juhendajaga:

  • valib valdkonna või õppeaine ning esialgse teema;
  • koostab töö valmimise ajakava;
  • tutvub teemakohase kirjandusega;
  • sõnastab probleemi;
  • kogub, analüüsib andmeid;
  • kirjutab vastavalt nõuetele uurimistöö teksti;
  • esitleb oma tööd hindamiskomisjonile.

Uurimistöö ülesehitus 

  • tiitelleht
  • sisukord
  • sissejuhatus
  • töö põhiosa (peatükid ja alapeatükid)
  • kokkuvõte, sh enesehinnang
  • allikate loetelu
  • lisad (vajadusel)

Loovtöö kui projekt

Projekt on kindla eesmärgi ja ulatusega terviklik tööülesanne või ettevõtmine.

Projekt pakub võimaluse viia ellu oma ideid üksi või koos kaaslastega. Projekt annab korraldamis-, juhtimis- ja meeskonnatöökogemust jpm. Projekti võib kaasata mitmesuguseid loovtöö liike olenevalt projekti teemast (nt lühiuurimus, esinemine, esitlus, näituse korraldamine jm).

Projektitöö sisaldab ka kirjalikku osa. 

Kirjaliku osa ülesehitus:

  • teoreetiline osa (selgitatakse põhitõdesid, millest projektis lähtutakse);
  • protsessi kirjeldus;
  • enesehinnang eesmärkide, tegevuskava täitmise ja töö tulemuse kohta;
  • kokkuvõte projekti edenemise ja võimalike perspektiivide kohta;
  • lisad pildi või videomaterjal, esitlus, vmt.

Kui projektis kasutatakse kellegi teise loomingut, tuleb autorikaitse seadusest lähtudes viidata kasutatud teose autorile.

Kaitsmisel esitatakse ülevaade nii töö kirjalikust osast kui läbiviidud projektist.

Loovtöö kui kunstiteos

Loovtöö kunstiteosena võib kuuluda kujutava kunsti valdkonda või olla muusikateos, film, lavastus jm. Loovtöö muusikateosena võib olla kas õpilase omalooming või muusikateose ettekandmine.

Kunstiteosele lisaks peab õpilane koostama ka kirjaliku töö.

Kirjaliku osa ülesehitus:

  • teemavaliku põhjendus;
  • tööprotsessi kirjeldus;
  • materjalide valiku põhjendus, selgitus jm.;
  • hinnang tulemusele;
  • visioon kunstiteose kasutusvõimaluste kohta.

Kui projektis kasutatakse kellegi teise loomingut, tuleb autorikaitse seadusest lähtudes viidata kasutatud teose autorile.

Kaitsmisel esitatakse ülevaade nii töö kirjalikust osast kui kunsti-, või muusikateosest.

Loovtöö kui kirjandusteos

Kirjandusteos on õpilase omalooming (luule- jutu- või novellikogumik, näidend, romaan).

Kirjaliku osa vormistamisele kehtivad uurimistöö vormistamise nõuded.

Kirjaliku osa ülesehitus:

  • teemavaliku põhjendus;
  • tööprotsessi kirjeldus;
  • hinnang tulemusele;
  • visioon kirjandusteose kasutusvõimaluste kohta.

Kaitsmisel esitatakse ülevaade nii töö kirjalikust osast kui kirjandusteosest.

Loovtöö – olümpiaadidel ja konkurssidel osalemine

Loovtöö loetakse sooritatuks, kui õpilane on osalenud ja saavutanud märkimisväärse koha üleriigilisel või rahvusvahelisel aineolümpiaadil, õpilasuurimuste vm konkursil (nt Archimedese Eesti õpilaste teadustööde riiklik konkurss).

Loovtöö sooritamiseks peab õpilane koostama ka kirjaliku töö, milles annab lühiülevaate võistlus(t)est, millel osales; nimetab võistlus(t)e teema(d), saavutatud tulemus(ed), kirjeldab ettevalmistustööd ja koostööd juhendajaga; kirjutab eneseanalüüsi (mis motiveerib, milline on olnud areng, millised on eesmärgid jm).

 

LOOVTÖÖDE JUHENDAMINE

Üldjuhul on loovtöö juhendaja õpetaja või muu kompetentne isik, kes tunneb hästi vastavat valdkonda ja on pädev juhendama õpilase loovtööd. Kui juhendaja on väljastpoolt kooli, määratakse õpilasele koolipoolne kaasjuhendaja. 

Juhendaja roll on suunav, ta:

  • aitab õpilast teema valikul ja tegevusplaani koostamisel;
  • soovitab vajadusel kirjandust ja annab suuniseid info leidmiseks;
  • jälgib ajakava täitmist;
  • annab sisulist nõu;
  • täpsustab rühmatöös liikmete tööpanuse;
  • jälgib töö vastavust vormistamisnõuetele;
  • nõustab õpilast kaitsmiseks valmistumisel;
  • lubab loovtöö kaitsmisele;
  • nõustab õpilast edukaks loovtöö kaitsmiseks.

 

LOOVTÖÖ VORMISTAMINE

Loovtöö vormistamisel juhindutakse Tsirguliina Keskkooli kirjalike tööde vormistamise juhendist.

Loovtöö ülesehitus on järgmine:

  • tiitelleht;
  • sisukord;
  • sissejuhatus (nt töö pealkiri, teema, eesmärgid, töö iseloom, peamised allikad, töös kasutatud materjalid vm); maht pool kuni üks lehekülg;
  • sisu peab olema liigendatud peatükkideks ja alapeatükkideks (nt teoreetilise materjali kaudu tehtava/loodava tutvustus, tööprotsessi ja tulemus(t)e kirjeldus: millal ja mida tehti, kes osalesid, töö käigu kirjeldus, töö etapid, osaliste panus töösse). Töö maht kujuneb vastavalt töö eesmärkidele ja iseloomule.
  • kokkuvõte, sh enesehinnang (lühidalt); maht pool kuni üks lehekülg;
  • allikate loetelu (elektrooniliselt APA-viitamissüsteemi kasutades);
  • lisad (vajadusel).

 

LOOVTÖÖ ESITLEMINE

Loovtööd kuuluvad avalikule esitlemisele hindamiskomisjoni ees (vt kooli õppekava üldosa). Loovtöö esitlemisele lubatakse õpilane, kes on esitanud juhendajale loovtöö koos kirjaliku osaga ja ettekannet toetava esitluse kokkulepitud tähtaegadeks. Loovtöö lubatakse esitlemisele juhendaja nõusolekul. Hindamiskomisjon moodustatakse direktori käskkirjaga.

Loovtööde esitlemine toimub koolis üks kord aastas (aprillis/mais). Töö praktilise osa esitlus võib toimuda muul ajal (nt mõne ürituse raames). Mitme autori puhul osalevad loovtöö kaitsmisel kõik rühma liikmed. Loovtööd kaitseb õpilane suuliselt (7-12 min). Esitlust näitlikustatakse (nt plakat, esitlus, filmiklipp, audiomaterjal vm).

Loovtöö esitlemisel õpilane:

  • alustab korrektse pöördumisega komisjoni poole, tutvustab ennast;
  • esitab teema valiku ja meetodite põhjenduse;
  • toob välja töö eesmärgi ja ülesanded;
  • tutvustab lühidalt tööd;
  • esitab töö kokkuvõtte – järeldused, tulemused (milleni jõuti, kas eesmärk täideti), enesehinnang (mida töö tegemine õpetas, mida paremini oleks võinud teha jm);
  • lõpetab loovtöö kaitsmise lõppsõnaga.

Kuidas esitlust ilmestada? 

  • Vaatmik (e stendiettekanne, poster, plakat) on suureformaadiline teksti ja piltidega plakat, millel olevat teksti, pildimaterjali, jooniseid, skeeme jm kommenteeritakse esitlusel suuliselt. Vaatmik peab olema visuaalselt atraktiivne, info sellel peab olema loogiliselt liigendatud, ilma keeruliste graafiliste kujundite ning liigsete detailideta. Pealkirjade ja alapealkirjade kujundamisel peab jälgima, et kiri oleks piisavalt suur ja nähtav, kiirelt loetav ja laused lühikesed.
  • PowerPointi vm esitlust tehes peab arvestama, et iga slaid saab näitlikustada vaid üht põhiideed (vt „Kirjalike tööde vormistamise juhend“. Illustratsioonid ja taust peavad olema vastavuses teemaga. Kirja suurust valides tuleb lähtuda auditooriumi kaugusest ekraanist. Slaidide vaheldumise efekte või animatsioone võiks kasutada mõõdukalt. Ühele slaidile võiks paigutada vaid ühe illustratsiooni. Kui esitluses kasutatakse teiste autorite loomingut, tuleb slaidil autorile viidata.

LOOVTÖÖDE HINDAMINE

Loovtööle ja selle esitlemisele annab koondhinnangu vähemalt kolmeliikmeline hindamiskomisjon. Rühmatöö puhul hinnatakse iga liikme tööd eraldi. Hinnang antakse loovtöö kõigile komponentidele.

Protsessis hinnatakse (juhendaja poolt)

  • õpilase algatusvõimet ja initsiatiivi loovtöö teema valimisel;
  • ajakava järgimist; kokkulepetest kinnipidamist;
  • suhtlemisoskust.

Töö sisus hinnatakse (retsensent, komisjon)

  • töö vastavust teemale;
  • seatud eesmärkide saavutamist;
  • meetodite valikut ja rakendamist;
  • töö tulemust;
  • töö kirjaliku osa ülesehitust;
  • (enese-) analüüsi põhjalikkust;
  • teose ideed, originaalsust (omaloomingulise teose puhul);
  • idee teostamist, uute seoste loomise oskust;
  • tehnilist teostust (nt käsitöö vms puhul);
  • kunstilist teostust (nt muusikateose interpreteerimisel).

Töö kirjaliku osa vormistamisel hinnatakse 

  • teksti vormistamist (teksti suurus, reavahe, pealkirjad, teksti joondamine, lehekülgede nummerdus jm);
  • jooniste, graafikute, tabelite, fotode, lisade korrektset vormistust;
  • viitamist;
  • eneseväljendust (sõnavara ja lausestus; terminite korrektne kasutamine; õigekeelsus).

Töö kaitsmisel hinnatakse 

  • esitluse ülesehitust;
  • kõne tempot, diktsiooni;
  • esitluse näitlikustamist;
  • teema valdamist lisaküsimustele vastamisel;
  • kontakti kuulajatega.

Kõik õpilased saavad lisaks hinde arvutiõpetuses kirjaliku töö arvutis vormistamise eest.

Kui hindamiskomisjon on loovtööd hinnanud mitterahuldava hindega, antakse õpilasele võimalus korduvaks loovtöö ettevalmistamiseks ja kaitsmiseks. Põhikooli lõpetab õpilane, kelle loovtööle on hindamiskomisjoni poolt antud positiivne hinnang.

Loomevarguse ehk plagiaadi korral loetakse loovtöö mittesooritatuks.

Hariduslike erivajadusega õpilase ja lihtsustatud või laiendatud nõuetega loovtöö juhendamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

  • õpilase individuaalseid võimeid ja eripära arvestades võib loovtöö juhendaja lihtsustada või laiendada antud juhendi nõudeid;
  • loovtöö juhendamisel ja hindamisel arvestatakse õpilase võimeid ja individuaalseid iseärasusi.

 

 

 

 

 

 

 

Käesolev juhend on heaks kiidetud õppenõukogus 22. novembril 2017.

Juhendmaterjali koostamisel on kasutatud järgmist allikat:

„Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes” (vt http://www.oppekava.ee/index.php/Esileht)